10 enim kõlanud küsimust “Musta pori näkku” kohta

Eile ilmus minu romaani “Musta pori näkku” e-raamat, mida on võimalik tasuta alla laadida siin. Püüdsin meenutada kõige tihemini kõlanud küsimusi, millele olen pidanud viimase seitsme aasta jooksul vastama. Siin nad on, koos lakoonilisevõitu vastustega (inimestega kohtudes kipun mõnele küsimusele vastates pool tundi jaurama):

1. Kuidas tekkis mõte raamat kirjutada?

Tekkis 2005. aastal Londonis magistrantuuris õppides. Veetsin põhilise osa oma ajast Foyles nimelise raamatupoe muusikakorruse Bob Dylani biograafiate osakonnas ja mõtlesin, et miks küll on nii, et Dylanist on ilmunud kümneid ja kümneid raamatuid, minust aga mitte ühtegi? See igasuguse loogika vaba ajalooline ebaõiglus tuli likvideerida ja teha sain ma seda paraku ainult ise.

2. Te olite raamatus kirjeldatud sündmuste ajal kogu aeg mäluaugus, kuidas on võimalik kirjutada mälestusteraamatut asjadest, mida te ei saa kuidagi mäletada?

Mõnel haruldasel hetkel oli ma ka kohe-kohe mäluauku vajumas ehk siis mitte veel päris augus. Teiseks leidus alati mõni sadistlik sõber, kes mulle järgmise päeva hommikul detailselt kirjeldas, kuidas ma sõna otses mõttes täiskustud pükstega Ararati poe ees juhuslike möödujate käest raha kerjasin.

3. Kust on pärit raamatu pealkiri?

See on fraas minu isa kirjutatud “Sõidulaulust” — ta on nii sõnade kui ka viisi autor. Isa laulis seda laulu alati, kui oli veidi napsine (või väga täis), mõnes mõttes oli see minu lapsepõlve ja tegelikult ka nooruse soundtrack. “Sõidulaulu” on palju interpreteeritud, olen seda ka ise teinud:

4. Kas teie ema on seda raamatut lugenud? Kui jah, siis mis ta ütles?

Aino Pervik oli üks esimesi inimesi, kes “Musta pori näkku” käsikirja luges. “Roppe sõnu on mu maitsele liiga palju,” ütles ta. “Kui sa neid jõululauas kasutad, siis see mind ei häiri. Aga paberilt lugeda on kuidagi imelik. Kuula kindlasti toimetajat. Kõik, mis ta soovitab välja visata, viska välja”. Toimetaja ütles: “Siin on kaks võimalust: me kas viskame kõik välja või jätame kõik sisse.”

5. Raamatus figureerivad tegelastena päris inimesed. Kas küsisite nende käest selleks luba?

Ei küsinud. Peamiselt hirmust, et äkki mäletavad nad endaga seotud sündmusi kuidagi igavamalt kui mina. Tagantjärgi selgus, et oli pigem vastupidi. Peamine etteheide, mida ma hiljem “Musta pori näkku” tegelastelt kuulnud olen, kõlab umbes nii: “Mis jama sa kirjutasid? Mul oli tripper, mitte angiin.”

6. Kas olete mõne raamatu tegelase käest peale raamatu ilmumist vastu hambaid saanud?

Ei ole. Mõni üksik kaalus kuuldavasti kohtusse minekut, aga sinnani pole asi siiski läinud. Samas on kättemaks toit, mida serveeritaske külmalt. Võib-olla pole veel piisavalt külm.

7. Miks see raamat nii ropp peab olema?

Kummalisel kombel ei pea ma seda ise üldse kuigi ropuks raamatuks. Tol hetkel 2008. aasta sügisel võis ta ehk tõesti keskmisest tiba krõbedamalt mõjuda ja küllap on põhjus natuke selles, et kujutasin raamatu lugejana ette omavanuseid mehi. Et “Musta pori näkku” 90-aastaste prouade ja lapseohtu preilide raamaturiiulisse maandub, ei osanud ma muidugi ette kujutada. Oleksin osanud, oleksin ehk teistmoodi kirjutanud. Ent siis poleks ta ilmselt nendesse raamaturiiulitesse ka jõudnud.

8. Mis sai filmist?

Filmistsenaariumi tekitamine osutus filmiõigused omandanud produtsendil keerulisemaks ülesandeks kui keegi oli osanud arvata. Põhjus põhiliselt selles, et raamatus on (esmamuljest hoolimata) üsna vähe sündmusi. Sisekaemuslikku verbaalset ilutsemist on seal tonnide viisi, aga nende otsa filmi naljalt ei tee.

9. Kuidas raamat Vanemuise lavale jõudis?

Jõudis tänu Urmas Lennukile, kes oli tol ajal Vanemuise draamajuht. Ega see tükk väga lihtsalt ei tulnud, päris mitu lavastajat (minu hea sõber Juhan Ulfsak nende hulgas) loobus pakkumisest eelmise küsimuse vastuses sisalduvatel põhjustel. Siis tuli aga Andres Noormets suurepärase ideega kogu jutt hoopis talkshow võtmes lahedada ja nii ta läks.

10. Millal ilmub “Musta pori näkku 2”?

Ei ilmugi. Mu “Pori” sündmuste järgne elu on olnud piisavalt igav, et sellest järgmist raamatut mitte kirjutada.


“Musta pori näkku” on võimalik alla laadida aadressil www.mustpori.ee