Miks te mind rassistiks sõimate?

Lugesin eile Eesti Päevalehes ilmunud Evelin Tamme suurepärast artiklit, kus ta kirjutab rassismist kui hariduslikust probleemist. Ta kasutab oma loo pealkirjas rassistide tuntud käibefraasi “ma ei ole rassist, aga…” ning mulle meenus kiri, mille sain mõne nädala eest ühelt kirja stiili järgi otsustades noorelt inimeselt. Kiri nagu sellised kirjad viimasel ajal ikka, kantud süsteemse desinformatsiooni sünnitatud hirmudest ja lihtsalt rumalusest (sest mida muud on rassism kui raskekujuline rumalus).

Mis mind selle kirja juures aga lõbustas — ja ma vabandan kohe ette, aga rassistid teevad mulle pööraselt nalja — oli lausekonstruktsioon, mida noor valija (nii ta end nimetas) korduvalt kasutas: “miks te mind kohe rassistiks sõimate, kui ma…”.

Ta kirjutas umbes nii (mõõdukalt utreerides): miks te mind kohe rassistiks sõimate, kui ma oma õe pärast südant valutan — koraanis on ju kirjas, et tänaval üksi jalutav valge naine tuleb ära vägistada? Miks te mind kohe rassistiks sõimate, kui ma ei taha naabriks inimest, kes korteripõrandale lõkke teeb? Miks te mind kohe rassistiks sõimate, kui ma ütlen, et mustade higi lõhnab teistmoodi? Ma oleksin võinud öelda ka “haiseb”, aga ma ütlesin “lõhnab” ning juba ainuüksi seepärast on #absurd mind rassistiks nimetada.Miks te mind kohe rassistiks sõimate, kui Postimeeski ju kirjutas, et türgi naised kannavad pearätte sellepärast, et nad ei pese ennast? Kusjuures kirjutaski.

Omas jalgu trampivas solvumises on “miks te mind kohe rassistiks sõimate” tuhat korda naljakam kui “ma ei ole rassist, aga”. Siia vahele mahuvad veel “oot, mis ma varsti ei tohi mähkmepea kah öelda vä?” ning loomulikult viimase aja hüsteerilisim pärl ehk “ma muretsen EESTI keel ja gultuuri säilimise pärast”. Rassistide üle ei ole ilus naerda, ma tean. Aga midagi pole teha — peagi lõppev suvi on pakkunud meelelahutust, mille sarnast ei suuda viimasest kümnest aastast meenutada.

Aga olgu. Rassistid võivad olla rumalad, ent rumalust on meis kõigis ja natuke on meis kõigis ka rassisimi, ükskõik kui tarkadeks me end peame. Ameerika armastatuim stand up koomik Louis CK võttis selle hiljuti väga ilusti kokku:

Niisiis: ära löö rassisti, räägi temaga. Eriti siis, kui ta sinus endas elab.