Relvad bensiinijaamadesse!

Ma tahan relva osta. Üks AK-47 võiks iga Eesti mehe riidekapis ikka rippuda. Aga võibolla ostan Glocki — sõber ütles, et teeb sigahead pauku. Keeruline valik. Automaat tundub ägedam, püstol ilmselt taskukohasem.

Täna ei ole mul informeeritud valiku tegemine aga võimalik, sest relvade reklaame ei tohi telekas näidata. Ja nagu sellest vähe oleks, on riik relva soetamise arusaamatult keeruliseks muutnud — mul peab olema luba ning tuki ostmiseks pean ma mingisse eripoodi minema.

Relvatöösturid on aastaid rääkinud, et nende toodangule Eestis seatud piirid on räiges vastuolus ettevõtlusvabadusega. Tänased regulatsioonid on kehtestatud kiirustades ning relvakaubanduse esindajaid kaasamata. Selle kriitikaga saab ainult nõustuda. On aeg relvad vabalt kättesaadavaks muuta. Nad tuleb panna müüki bensiinijaamades ja Selveri kassade vahetus läheduses. Relvadele seatud reklaamipiirangud tuleb läbipaistva konkurentsi huvides tühistada ning kaaluda võiks ka teatud maksusoodustusi. Selleks on terve hulk objektiivseid põhjusi.

Esiteks on relvad oluline osa eestlase identiteedist. Läbi ajaloo on meie vaarisad end erinevate relvadega kaitsnud, küll malakate, küll puutoigaste, küll pihku mahtuvate kividega. Ja mille muu kui relvadega siis Vabadussõda peeti, kullerkuppude ja hea sõnaga või?

Teiseks puuduvad usutavad tõendid relvade müügi- ja reklaamipiirangute mõjust sooritatavate mõrvade arvule. Käskude ja keeldudega roimasid ei vähenda. Hoopis ennetustööd peab tegema. Tuleb noori mõõdukusele manitseda ja neile selgitada, et revolvrist on mõistlik ikka korraga ühte inimest sihtida ning sedagi soovitavalt nädalavahetustel või tähtsatel pidupäevadel.

On tagumine aeg relvade kampaanialik demoniseerimine lõpetada. Loomulikult on kõigega võimalik äärmustesse minna ja Kalašnikoviga trollipeatusetäis rahvast maha niita. Aga üksikute ekstreemsuste ettekäändel ei saa korralikke relvakasutajaid karistada. Mis on halba selles, kui ma ämma juubelil paar valangut päikeseloojangu suunas põrutan või vabariigi aastapäeval granaadi õhin? Enamik relvasõpru suhtuvad oma leludesse vastutustundlikult ja paari üksiku maniaki tegevuse pinnalt tehtud üldistused on relvatootjatele solvavad.

Ja mõelge, kui palju uusi vahvaid telejaamu tekiks, kui relvade reklaam oleks lubatud. Kujutage ette, kui palju tugevamat ning intellektuaalset paeluvamat programmi saaksid juba olemasolevad oma vaatajatele pakkuda. Seda enam, et Beretta toru lakkuv mimm uudistesaate vahel pole pelgalt esteetiliselt kaunis vaatepilt, vaid ka üldist sotsiaalset frustratsiooni maandav visuaalne rahusti.

Kui me tahame olla ettevõtjasõbralik ning isikuvabadusi hindav ühiskond, peame me selleks viivitamatult vältimatuid samme astuma. Relvakaubanduse otsustav liberaliseerimine on sel raskel teel alles esimene käik.


Teadmiseks lugejatele, kes seda postitust hiljem lugema satuvad: oktoobris 2015 käis Eestis tuline debatt plaanitavate alkoholi müügi- ja reklaamipiirangute asjus.