Kooseluseadusest ja õnnest

Kõne Riigikogu istungil 25.11.2015

Lugupeetud juhataja, armsad kolleegid!

Täna menetletavad kooseluseaduse rakendusaktid on ühest küljest selgelt tehniline eelnõu. Kooseluseadus hakkab järgmise aasta algusest kehtima ning selle rakendamiseks on vaja 85 seadust kooseluseadusega kooskõlla viia. Ei midagi enamat, ei midagi keerulisemat, ei midagi põhimõttelisemat.

Poliitiliselt oleks loomulikult turvaline selle tõdemusega ka piirduda. Rääkida pikalt, kuidas olgu see kooseluseadus selline nagu ta on, kindlasti mitte täiuslik, kindlasti ühiskonnas palju pingeid külvanud, aga noh, on nagu on, nüüd on meie ees tehniline eelnõu ja ainult tehnilisena tuleb seda ka käsitleda.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on täna siin peetav debatt aga fundamentaalse tähtsusega. Me ei kavatsegi silmi maha lüüa ja võimaliku poliitilise punkti sissevõtu hirmus käesoleva eelnõu tehnilisuse taha varjuda.

Vastupidi. Me usume, et möödunud aastal vastuvõetud kooseluseadus on ei midagi vähemat kui epohhiloov. Ta on suur ja julge samm avatud ja kõikidest oma kodanikest võrdselt lugupidava Eesti suunas. Sellise Eesti suunas, milles sotsiaaldemokraadid — ja me usume, et valdav enamus Eesti inimesi — elada tahavad.

Perekonda, mille liikmed on õnnetud, ei muuda õnnelikuks see, kui teisel perekonnal õnnelik ei lasta olla.Click To Tweet

Ja seetõttu peavad sotsiaaldemokraadid vältimatuks, et riigikogu kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtaks. Me peame elementaarseks, et siin saalis vastuvõetud seaduste järgi on Eesti inimestel võimalik elada. Sest mis kasu on riigikogust või tema poolt vastuvõetud seadustest, kui need hakkavad küll kehtima, kuid mille igapäevane rakendamine on võimatu.

Koosleuseaduse rakendusakte mitte vastu võttes käituksime me kui kinnisvaraarendaja, kes on kliendile maja valmis ehitanud, kuid keeldub võtmeid üle andmast, sest ettevõtte juhatuse koosseisus on toimunud muudatused ning uuel juhatusel on nimetatud majaga uued plaanid — ta on otsustanud selle maha lammutada, mis sest, et sinna sissekolima pidanud pere on mööbliga juba uue kodu ukse taha jõunud.

Peredest rääkides — mitmed häälekad kooseluseaduse vastased üritavad monopoliseerida õigust pere defineerida. Nad teavad väga täpselt, mis on pere ja mis ei ole. Nad raiuvad kaljukindlalt, et pere tohivad moodustada ainult mees ja naine. Et minu head sõbrad Karola ja Anni ei ole pere, mis sest, et nad ise usuvad, et on. Mis sest, et nad on teineteisega õnnelikud.

Kooseluseaduse ümber toimuv arutelu ongi tegelikult debatt õnnest. Ja õnne puudumisest. See on diskussioon õnnelik ja õnnetu olemisest. Kooseluseadust möödunud aastal vastu võttes andis riigikogu paljudele inimestele võimaluse õnnelik olla. Ma olen neid inimesi näinud, nendega rääkinud. Neil on seda seadust tõepoolest vaja. See seadus aitab neil tõepoolest õnnelik olla.

gay-pride-314659_1280

Meile on väidetud, et samasooliste partnerite õnn teeb erisoolised partnerid õnnetuks. On kinnitatud, et homoseksuaalsete inimeste partnerlust seadustades hävitas riigikogu heteroseksuaalste inimeste partnerluse šansid õnneks.

Üks kooseluseaduse oponentide eestkõnelejaid rääkis mulle oma sõbrast, kes kooseluseaduse vastuvõtmise päeval oma abielutunnistuse puruks rebis. Ta ei teinud seda rumalusest, kuigi nii oleks kahtlemata lihtne arvata. Ta tegi seda, sest on õnnetu inimene. Miks ta õnnetu on, ei oska inimest tundamata keegi arvata. Kuid õnnelik inimene ei rebi asju puruks, ei räuskle anonüümses kommentaariumis ega sõima teisi sotsiaalmeedias. Seda teeb õnnetu inimene.

Perekonda, mille liikmed on õnnetud, ei muuda õnnelikuks see, kui teisel perekonnal õnnelik ei lasta olla. Vastupidi. Ma arvan, et ühe inimese õnn aitab õnnelikum olla ka teisel. Nagu 101 inimese õnn aitab õnnelik olla tuhandetel.

Armsad kolleegid! Ma kutsun teid üles õnnelik olema. Aitäh!