õnnraha

Milleks mulle miljonid, señor?

Seda lugu tasub ikka ja alati endale meelde tuletada:

Ameeriklasest ärikonsultant on Mehhikos puhkusel. Ta seisab väikese kaluriküla kaldal ja vaatab, kuidas tilluke paat randa jõuab. Paadis on mees ja üksikud pirakad kalad. Ameeriklane kiidab mehe kalu ja uurib, kaua mehhiklasel nende püüdmiseks aega läks. “Õige vähe,” vastab kalamees. “Võib-olla pool tundi”.

Ameerilane küsib seepeale, miks mees kauemaks merele ei jäänud. Mehhiklane vastab, et need mõned kalad on tema ning tema pere jaoks täiesti piisav. Ameeriklane uurib seepeale, mismoodi mees oma ülejäänud aega veedab.

“Ma ärkan hilja,” selgitab mehhiklane. “Püüan natuke kala, mängin lastega, pean naisega siestat, jalutan õhtuti küla peal, joon sõpradega veini ja mängin kitarri. Mul on üsna tihe elu, señor.”

Ameeriklane teatab: “Ma olen ärikonsultant ja võin sind aidata. Sa peaksid rohkem aega kalastamisele kulutama ja saadud tuludest suurema paadi ostma. See toodab sulle raha, mille eest sa saad juba mitu paati osta. Lõpuks on sul terve laevastik, mis võimaldab sul edaspidi oma kalade vahemehele müümise asemel otse töötlejale müüa, misjärel tekivad sul vahendid juba omaenda konservitsehhi avamiseks. Sa kontrolliksid nii toodet, töötlemist kui müüki. Siis saad sa siit külast lahkuda ja Mexico City’sse kolida, seejärel juba LA-sse ja lõpuks New Yorki, kust sa oma aina suurenevat impeeriumit juhtima hakkad.”

Mehhiklane mõtleb hetke ja küsib siis: “Aga señor, kaua see aega võtab?”

“15 kuni 20 aastat,” vastab ameeriklane.

“Ja siis mis, señor?”

Ameeriklane puhkeb naerma ja lausub: “Siis müüd sa oma äri maha ja teenid miljoneid! Sinust saab rikas mees!”

“Miljoneid, señor?” vastab mehhiklane. “Ja siis mis?”

“Siis saad sa pensionile jääda,” vastab ameeriklane. “Kolid väikesesse kalurikülla, kus sa võid hilja ärgata, natuke oma lõbuks kala püüda, lastega mängida, naisega siestat pidada, õhtuti küla peal jalutada ning sõpradega veini juua ja kitarri mängida.”