Singer Vinger, majonees ja seismiline stabiilsus

5 põhjust, miks on Eestis hea elada

Mis seal salata, umbes korra kuus külastab mind mõte Eestist jäädavalt lahkumisest. Selleks on alati tohutult põhjusi — küll talumatu kliima, küll pimedad õhtud, küll kurjad ning kitsarinnalised inimesed, küll asjaolu, et Apple’i tooted jõuavad siinsele turule alles peale seda, kui ülejäänud maailm neist juba ära on jõudnud tüdineda (okei, see viimane on selge liialdus, agayou get the point).

Kuid miskipärast elan ma siiani Eestis, sest ka selleks on vähemalt viis põhjust. Lubage tänase taasiseseisvumispäeva puhul keskenduda justnimelt neile, täiesti juhuslikus ning tähtsust mitteomavas järjekorras:

  1. Eestis ei ole maavärinaid. Tundub väike asi, aga on tegelikult suur. Ma pole “tõelist” maavärinat õnneks kogenud, ent aastate eest Los Angeleses keset ööd üles-alla rappuvas voodis mööda tuba liduvaid taburette jõllitades tegin ma momentaalselt alla (tõsilugu).
  2. Eestis müüakse majoneesi. Mida iganes teile ülejäänud maailma riikides ka ei väideta — see valge löga, mida nad seal teile majoneesi pähe toidukotti üritavad toppida, ei ole majonees. Tõeline majonees on võimalik ainult Eestis. Ja sellest lähtuvalt on ainult Eestis võimalik ka muna majoneesiga (mille taevalikkusest võiks kirjutada terve raamatu, aga las ta praegu olla).
  3. Eestis on võimalik sõpradega korraks kohvilauas kokku saada. Ma olen elanud Londonis ning seal kujunes “hei, ajame kohvitassi taga tiba juttu!”-operatsioon alati nädalatepikkuseks logistiliseks õudusunenäoks, sest kui mina elasin põhja- ja sõber lõuna-Londonis, tähendas see tegelikult seda, et mina elasin Rovaniemis ja sõber Palermos. Eestis kulub ka kõige ekstreemsematel juhtudel kokkusaamiseks maksimaalselt paar tundi.
  4. Eestis tegutseb ansambel Singer Vinger. Mujal oleks selline asi võimatu. Ma olen mõne välismaalasest sõbra teinekord Singer Vingeri kontserdile kaasa võtnud, kuid vanapaberist laulvad viisipidamatud ülekaalulised purjus gerondid on nad viisakamal juhul leigelt õlgu kehitama pannud. Eestis ründavad Singer Vingeri kontserte aga vaimustusest hullunud inimhordid.
  5. Eestis võib lapsele Mihkel nimeks panna. Ameerikas oleksin ma tõenäoliselt Todd, Saksamaal ilmselt Rüdiger, Soomes arvatavasti Tero, Venemaal päris kindlasti Nefjod ning Hiinas oleks minu nimi Honghui.

Elagu Eesti!