religioon

Kuidas jutustada head lugu? Ole sadist

Täiusliku loo peale mõeldes meenub meile reeglina mõni haarav romaan, mida usume veel aastaid peale lugemist oma elu muutnud olevat. Või äärmisel juhul film, mille nägemise järel polnud miski enam päris endine. Aga heal lool, nagu lapselgi, on tohutu hulk võimalikke nimesid ja vorme.

Näiteks Steve Jobs teadis väga hästi, et inimeste jaoks uute vajaduste väljamõtlemine ning neile seejärel noid kunstlikult konstrueeritud vajadusi (mida muud on näiteks tung hommikul esimese asjana tahvelarvutit näppida?) rahuldavate vidinate mahamüümine tähendab ennekõike head lugu.

Armastatud ameerika kirjanik Kurt Vonnegut on sõnastanud kaheksa lihtsat (ent kriitilist) juhtnööri, mida lugu jutustades silmas pidada:

Kasuta oma lugeja aega nii, et ta tunneks, et see pole raisatud.
Anna oma lugejale vähemalt üks tegelane, kellele pöialt hoida.
Iga tegelane peab midagi tahtma, isegi kui see on vaid klaas vett.
Iga lause peab täitma ühte kahest eesmärgist — kõnelema midagi tegelase kohta või viima tegevust edasi.
Alusta nii lõpu lähedalt kui võimalik.
Ole sadist. Ükskõik, kui armas ja süütu su peategelane ka pole — muuda ta elu kohutavaks. Ikka selleks, et lugeja saaks aru, mis puust su tegelane tehtud on.
Püüa meeldida ainult ühele inimesele. Kui sa avad akna ning üritad kogu maailmaga armatseda, nakatub su jutustus kopsupõletikku.
Anna oma lugejale palju informatsiooni nii kiiresti kui võimalik. Põnevuse kruttimine võib kuradile käia. Lugejal peab olema toimuvast sedavõrd täielik ülevaade, et ta suudab loo ise ära lõpetada, kui prussakad viimased leheküljed nahka peaksid pistma.

Head piinamist!