Minu suurim armastus on siiani muusika.
Inimesed teavad mind küll pigem telesaatejuhi, kirjaniku ja koolitajana, kuid kõige rohkem naudin oma paljudest töödest ikkagi muusikat. Olen mänginud Singer Vingeris üle poole oma elust ja jätkan Hardi Volmeri kõrval täpselt nii kaua, kuni ta mind enda kõrvale vajab. Lisaks veel terve hulk ansambleid ja projekte, milles olen kitarristi, laulja ja laulukirjutajana osalenud: Golem, Metallist, Kulo, Singer Vinger, Ba-Bach, Lenna, RaudSaller ja loomulikult Mr. Lawrence.
Päris omanimelise bändi moodustasin aga alles 2021. aastal.
Olin viimastel aastatel ühes või teises sõnastuses üht ja sama küsimust kuulnud: miks sa enam ei laula? Mr. Lawrence lagunes teatavasti 2000. aastal ja sellest ajast olin piirdunud peamiselt kitarriga. Ma ei osanud seda küsimust muuks kui sõbralikuks õlale patsutamiseks pidada. Aga kui Eesti parim noore põlvkonna kitarrist Eric Kammiste mulle ühel päeval helistas ja sedasama juttu ajama kukkus – äkki ikka kaalud comeback’i? –, jäin hetkeks mõttesse. Sest tõepoolest – repertuaar oli ju olemas, laulda mulle meeldib, bändi teha veel rohkem. What if…?
Mõeldud tehtud. Bänd sai kokku ja ühel 2021. aasta juunipäeval sõitsime üheskoos Haapsallu ning veetsime päevakese inimtühjas Kuursaalis, kus oma lugusid mängisime ja kogu protsessi kaameratel jälgida lasime.
Tulemuseks oli kontsertfilm „Kuu kulgeb Haapsalus”, mis illustreerib kaunis hästi helikeelt, mida uue ansambliga„räägime” – kõik laulud kõlavad live’is ja kes soovib saada aimu, kuidas Mihkel Raua ansambel kõlab, võiks „Kuu kulgeb Haapsalus” üle vaadata.
Minu esimene päris oma bänd oli tegelikult Mr. Lawrence ning meie teine ja ilmselt parim plaat ilmus 1995. aastal. See kandis nime „Swing” ja sisaldas muuhulgas laulu „Shine On”.
Kümmekond aastat peale „Swingi” ilmumist helistas mulle Eda-Ines Etti ja ütles, et tahab „Shine Oni” oma uuel plaadil esitada. Ning uuris, kas ma oleksin valmis sellele eestikeelse teksti kirjutama. Võtsin ingliskeelse teksti mõtteliseks aluseks, püüdsin toonaseid tundeid meenutada ning kirjutasin paberile „kus kulgeb kuu, kulgeb kuu, on öö noor, kui peatud sa”.
Edasine on – nagu öeldakse – ajalugu. Ines laulab seda laulu kuuldavasti siiani ja ka mina esitan „Kus kulgeb kuud” kõigil oma kontsertidel.
Iga muusiku elus on vähemalt üks hetk, mil ta aru saab, et temast just muusik peab saama.
Iga muusiku elus on vähemalt üks hetk, mil ta aru saab, et temast just muusik peab saama. Minu jaoks saabus see hetk 1982. aastal, kui Hendrik Sal-Salleri kooliansambel Generator M esines Eesti Televisiooni saates „Kaks takti ette”.
Nad mängisid laulu nimega „Käed” ja see on mind terve edasise elu kummitanud. Seetõttu tundus õige tollele omaaegsele punklaulule uus elu anda. Minu versioon Generator M-i „Kätest” ilmus 2022. aasta novembris.
Kui soovid mind esinema kutsuda – täiskoosseisulise bändi või akustilise duona –, võta palun julgelt ühendust. Mängime ja laulame kõigile ja kõikjal: klubides, kontsertlavadel, sünnipäevadel, festivalidel ja ettevõtte suvepäevadel. Isegi pulmades, kui pruutpaar just meie muusika saatel oma esimesed „ametlikud” tantsud soovib teha.
Anna endast märku ja lepime kokku!