õnntervis

Kõht ja mustkunst

Kõik armusuhted jõuavad varem või hiljem kõhuni. Minu omad on vähemasti jõudnud.

“Mihkel, me peame sinu kõhuga midagi ette võtma,” ütles tüdruksõber number 1.

“Ma ei taha, et meie vahel midagi oleks, eriti sinu kõht” lausus tüdruksõber number 2.

“Mul on valus, kui sa mulle otsa ronid, Mihkel. Su kõht teeb mulle haiget,” teatas tüdruksõber number 3.

“Kui me rasestumisest rääkisime, ei pidanud ma sind silmas,” üritas tüdruksõber number 4 vaimukas olla.

Ja nii edasi. Ükskõik, kui suurepärased minu armusuhted ka ei olnud, rikkus kõht alati kõik ära. Mu valik oli halastamatu: kõht või õnnelik armastus. Hamburger või Marju. Searibid majoneesiga või Katrin. Vastlakukkel või Ester. Pannkoogid vahtrasiirupiga või Maria? Kummast ma loobuma pean? Selgus, et mitte kummastki. 

Ma töötasin nimelt välja maailma efektiivseima kõhu probleemist vabanemise mooduse. Asja ilu peitub selles, et kõhu probleemist on võimalik vabaneda kõhust vabanemata. Jah – elus on koht mõlemal, nii pannkoogil kui Marial. 

Kõlab hullumeelselt, ma tean. Kindlasti oled sa tutvunud sadade söö-hamburgerit-palju-tahad-ja-kaota-kahe-kuuga-kümme-kilo dieetidega. Kuidas on võimalik hamburgereid nosides kümme kilo kaotada? Ei olegi. Minu nipp on palju peenem.

Mul on sõber Karl, kes töötab mustkunstnikuna. Ta teeb kõige pöörasemaid trikke: saeb naisi tükkideks, tirib kübarast jäneseid, moondab pealtvaatajaid nähtamatuks ning saab Konstantin Pätsult tekstisõnumeid. 

“Kuidas sa seda teed?” küsisin kord Karlilt.

“Ma manipuleerin inimeste tähelepanuga,” vastas Karl. “Oluline on panna  publik vaatama seda, mida ma tahan, et publik vaataks.” 

Geniaalne!

Kuidas ma varem selle peale ei tulnud? Kõhu probleemist vabanemiseks tuleb Marju, Katrini, Estri ja Maria tähelepanu kõhult mujale juhtida. Kuhu? Ülakehale, otse loomulikult! Kuidas? Väga lihtsalt: tuleb musklid ja rinnalihas nii suureks treenida, et kõhtu ei märka enam keegi, ükskõik kui suur see poleks. 

Ega ma esimese hooga uskunud, et sellist loogikat oleks võimalik päris elus rakendada. Aga otsustasin siiski proovida. 

Ma hakkasin jõusaalis käima. Esimestel kordadel võtsin personaaltreeneri, kes mulle kõiki neid hirmuäratava välimusega masinaid tutvustas ja ette näitas, millise kangiga millist ligast treenitakse. Edaspidi hakkasin iseseisvalt treenima. Möödus nädal, möödus kuu, möödus pool aastat. 

“Kuule,” ütles Maria ühel imelisel hommikul. “Sa oled kõhnemaks jäänud.” 

Ma ei olnud. Vastupidi – selle ajaga olin ma viis kilo juurde võtnud. Küll aga olid mu õlad laiemaks muutnud ja isegi rinnad ei lötendanud enam endise lõtvusega. Kõht ei mänginud enam keha peaosa, selle rolli oli üle võtnud ülakeha. Minu triitsepsist oli saanud Märt Avandi ja vats oli nüüdsest näitekooli tudeng, kes isegi lava ees seistes superstaari varju jääb. 

Kogu trikk seisneb niisiis keha proportsioonide muutmises. Söö palju ja mida tahad, peaasi, et ülakehale regulaarselt koormust annad. Toitumisnõustajad löövad mu nüüd verbaalselt maha, kõik ülejäänud haaravad hantlite järele.