Oled sa kunagi vastassoo kempsu sisenenud? Lihtsalt seetõttu, et ei saanud uksele kinnitatud tähisest aru? Minuga juhtub seda pidevalt. Umbes korra kuus põhjustan mõnes naistekäimlas paanika, sest olen uksepealset märki valesti lugenud. Astun tuima näoga sisse, kukun püksilukku avama ning saan alles seejärel aru, et olen valesse kohta sattunud. Miks? Sest sugusid tähistavad sümbolid on…
Ja lõpuks see juhtuski. Ma polnud varem kunagi teist inimest infarkti äärele ehmatanud, ent iga asja jaoks on teatavasti esimene kord. Ma polnud oma õde umbes pool aastat näinud ja seda rõõmsamad me üle pika aja kohtudes olime. Elu on kiire, mis teha. Kellel lapsed, kellel töö, kelle mõlemad. Meie peres pole täiskasvanud üksteist kunagi…
„Raud lasi oma munad maha lõigata!” „Mihkli püssist pauku enam ei tule!” „Raua-Mikust sai Kohi-Kaarel!” Oleks need vast pealkirjad. Igas toimetuses löödaks rõõmust käsi kokku, kui mõni selline homse lehe kaanele õnnestuks panna. Ning ainult sel põhjusel jätan rääkimata, kas või millal ma vasektoomia operatsioonil käisin. Aga vasektoomiast tuleb rääkida sellest hoolimata. Kalambuursete pealkirjadeta, mis…
„Teadmatus on õndsus”, ütles inglise luuletaja Thomas Gray juba 18. sajandil. See väide on ajaproovile hästi vastu pidanud ja tõsi ta on, et mida vähem tead, seda parem. Pole midagi õndsamat pimeduses kobamisest ega rumalalt vait jäämisest, kui seltskonnas mõni hirmus, ent aktuaalne teema jutuks tuleb. „Hirmsaid, ent aktuaalseid teemasid” jagub nimelt igale põlvkonnale ning…
Oled ehk märganud tervisesportlasi, kes jõusaalis hantlite kõrval pliiatsit käes hoiavad. Teevad harjutuse ära, haaravad pihku kirjutusvahendi ning kribavad miskit märkmikku. Ma arvasin alguses, et ju on töökad inimesed – sporti tehes tekivad teatavasti head mõtted ning mõistlik on need kohe üles kirjutada, muidu lähevad meelest. Ühel päeval olin aga niipalju nahaalne, et piilusin salaja…
Mu nägu tõmbleb imelikult ja ma ei saa sinna midagi parata. Ometi elab Eestis terve hulk inimesi, kes usub tõsimeeli, et krimpsutan oma nägu meelega. Justkui arvaksin, et tudisev nägu on kuidagi lahe. Isegi parodeerijad ei pääse grimassidest, kui mind aastalõpu telesaates järele teevad. Internetifoorumites arutletakse kindla regulaarsusega, kas minusugust on ikka ilus teistele televiisoris…
Mõni küsimus on nii ootamatu, et paneb ka kõige kiirema suuvärgiga lobamoka lõuad kinni. Kui ma aastate eest esimest korda ühe personaaltreeneriga kohtusin, mõõtis see mind silmadega üle ja küsis: “Mis su eesmärk on?” “Eee, mis mõttes?” ei saanud ma kohe aru, kas ta tahab mu elu motot kuulda või mis. “Noh, mida sa jõusaalis…
Kõik armusuhted jõuavad varem või hiljem kõhuni. Minu omad on vähemasti jõudnud. “Mihkel, me peame sinu kõhuga midagi ette võtma,” ütles tüdruksõber number 1. “Ma ei taha, et meie vahel midagi oleks, eriti sinu kõht” lausus tüdruksõber number 2. “Mul on valus, kui sa mulle otsa ronid, Mihkel. Su kõht teeb mulle haiget,” teatas tüdruksõber…
Türi pangalt allahüppamist olen ma ainult ühe korra tõsiselt kaalunud. Kõigest kaks sekundit, aga ikkagi. Sellest on tänaseks möödunud aastaid, aga meeles on mul too hetk ilmselt elu lõpuni. Ma jäin lastega nimelt kolmekesi. Tavaliselt on meie peres nii, et issi teeb tööd ja laste eest hoolitseb valdavalt ema. Eks issi aitab kah, kus ta…