Mul on sõber Jaak, kes tahaks hirmsasti trennis käia, aga ei saa. Põhjus imelihtne: ta ei talu muusikat, mis jõusaalides kõlab. “Kui ma tahan odavat tümakat kuulata,” ütleb Jaak, “lähen parem õllekasse. Seal ei küsi keegi minu käest kuutasu ega nõua spordijalatsite olemasolu.” Jaak on pepsi muusikamaitsega tüüp, isegi minu pealtnäha rafineeritud plaadikogu ajab ta…
Kantar Emor viis 2017. aastal läbi põneva uuringu eestlaste tarbimisharjumuste kohta. Olen seda igal võimalusel tsiteerinud, eriti muidugi siis, kui PISA test või mõni muu intelligentsi mõõtmisega seotud protseduur jutuks tuleb. Nimelt uuriti selles küsitluses ka seda, mil määral mõjutavad eestlaste ostuotsuseid niinimetatud „uhhuu-teemad”. Tulemused olid jahmatavad, ükskõik kummast otsast – pragmaatilisest või „teispoolsest” –…
Oled sa kunagi vastassoo kempsu sisenenud? Lihtsalt seetõttu, et ei saanud uksele kinnitatud tähisest aru? Minuga juhtub seda pidevalt. Umbes korra kuus põhjustan mõnes naistekäimlas paanika, sest olen uksepealset märki valesti lugenud. Astun tuima näoga sisse, kukun püksilukku avama ning saan alles seejärel aru, et olen valesse kohta sattunud. Miks? Sest sugusid tähistavad sümbolid on…
Kui mul on elus asjad pahasti, lendan otsejoones Ameerikasse. Ihuüksi, käsipagasiga, maksimaalselt nädalaks. Külastan sõpru, söön ainult hamburgereid ja käin teatris. Ühesõnaga, püüan end kuidagi kokku lappida. Oli 2000ndate lõpp ning asjad minu elus olid pahasti. Eelmisel õhtul olin San Franciscos maandunud ja nüüd koos kuke ja koiduga juba üleval. Kes on pikki vahemaid lääne…
Ja lõpuks see juhtuski. Ma polnud varem kunagi teist inimest infarkti äärele ehmatanud, ent iga asja jaoks on teatavasti esimene kord. Ma polnud oma õde umbes pool aastat näinud ja seda rõõmsamad me üle pika aja kohtudes olime. Elu on kiire, mis teha. Kellel lapsed, kellel töö, kelle mõlemad. Meie peres pole täiskasvanud üksteist kunagi…
Jube, kas pole? Jõulud on taas käes ning ainuüksi see lause – „jõulud on käes” – ajab suuremal osal inimestest südame läikima. Lubage aga meenutada üht aina enam ununema kippuvat fakti: veel hiljuti võis ainuüksi jõulude nimetamine paksu pahandust põhjustada. Päris vangi jõuludest kõnelemise eest ei pandud, aga mingit sorti tagakiusamisega pidi arvestama igaüks, kes…
„Raud lasi oma munad maha lõigata!” „Mihkli püssist pauku enam ei tule!” „Raua-Mikust sai Kohi-Kaarel!” Oleks need vast pealkirjad. Igas toimetuses löödaks rõõmust käsi kokku, kui mõni selline homse lehe kaanele õnnestuks panna. Ning ainult sel põhjusel jätan rääkimata, kas või millal ma vasektoomia operatsioonil käisin. Aga vasektoomiast tuleb rääkida sellest hoolimata. Kalambuursete pealkirjadeta, mis…
„Teadmatus on õndsus”, ütles inglise luuletaja Thomas Gray juba 18. sajandil. See väide on ajaproovile hästi vastu pidanud ja tõsi ta on, et mida vähem tead, seda parem. Pole midagi õndsamat pimeduses kobamisest ega rumalalt vait jäämisest, kui seltskonnas mõni hirmus, ent aktuaalne teema jutuks tuleb. „Hirmsaid, ent aktuaalseid teemasid” jagub nimelt igale põlvkonnale ning…
Oled ehk märganud tervisesportlasi, kes jõusaalis hantlite kõrval pliiatsit käes hoiavad. Teevad harjutuse ära, haaravad pihku kirjutusvahendi ning kribavad miskit märkmikku. Ma arvasin alguses, et ju on töökad inimesed – sporti tehes tekivad teatavasti head mõtted ning mõistlik on need kohe üles kirjutada, muidu lähevad meelest. Ühel päeval olin aga niipalju nahaalne, et piilusin salaja…
5 põhjust, miks on Eestis hea elada Mis seal salata, umbes korra kuus külastab mind mõte Eestist jäädavalt lahkumisest. Selleks on alati tohutult põhjusi — küll talumatu kliima, küll pimedad õhtud, küll kurjad ning kitsarinnalised inimesed, küll asjaolu, et Apple’i tooted jõuavad siinsele turule alles peale seda, kui ülejäänud maailm neist juba ära on jõudnud tüdineda…
Mu nägu tõmbleb imelikult ja ma ei saa sinna midagi parata. Ometi elab Eestis terve hulk inimesi, kes usub tõsimeeli, et krimpsutan oma nägu meelega. Justkui arvaksin, et tudisev nägu on kuidagi lahe. Isegi parodeerijad ei pääse grimassidest, kui mind aastalõpu telesaates järele teevad. Internetifoorumites arutletakse kindla regulaarsusega, kas minusugust on ikka ilus teistele televiisoris…
Eestlased on bipolaarne rahvas. Me oleme võimelised ühel hetkel põhjatusse alaväärsuskompleksi langema ning järgmisel end universumi keskpunktiks pidama. Hala iseenese tühisusest muutub kiiresti veendumuseks, et õige eesti mees on suuteline ükskõik milleks, antagu talle vaid võimalus. Aga vaat just too võimalus on puudu, sest meid on nii vähe. Ent pole hullu, vähesus ongi meie tugevus! Ja nii…
Mõni küsimus on nii ootamatu, et paneb ka kõige kiirema suuvärgiga lobamoka lõuad kinni. Kui ma aastate eest esimest korda ühe personaaltreeneriga kohtusin, mõõtis see mind silmadega üle ja küsis: “Mis su eesmärk on?” “Eee, mis mõttes?” ei saanud ma kohe aru, kas ta tahab mu elu motot kuulda või mis. “Noh, mida sa jõusaalis…
Tegin endast täna juba kolmekümnenda selfie. Ma viibin loodusparkidest tiines Utah osariigis ja siin on imelius. Pildistada on Utah’s nii mõndagi, alates punakivistest kanjonitest lõpetades tillukeste koskedega, mis kaljuservadelt peegelsileda pinnaga loodustiikidesse langevad. Aga ma pildistan ennast. Jah, Utah jääb kah fotole, aga kõigest taustana, mis annab mulle justkui erilise õigustuse end mobiiltelefoniga fotografeerida. Ikkagi…
Kõik armusuhted jõuavad varem või hiljem kõhuni. Minu omad on vähemasti jõudnud. “Mihkel, me peame sinu kõhuga midagi ette võtma,” ütles tüdruksõber number 1. “Ma ei taha, et meie vahel midagi oleks, eriti sinu kõht” lausus tüdruksõber number 2. “Mul on valus, kui sa mulle otsa ronid, Mihkel. Su kõht teeb mulle haiget,” teatas tüdruksõber…
Türi pangalt allahüppamist olen ma ainult ühe korra tõsiselt kaalunud. Kõigest kaks sekundit, aga ikkagi. Sellest on tänaseks möödunud aastaid, aga meeles on mul too hetk ilmselt elu lõpuni. Ma jäin lastega nimelt kolmekesi. Tavaliselt on meie peres nii, et issi teeb tööd ja laste eest hoolitseb valdavalt ema. Eks issi aitab kah, kus ta…
Psühholoogid kinnitavad, et inimkond piinleb naiivrealismi nimelise eluka haardes. Naiivrealism, ütlevad targemad, on sinu veendumus, et maailm on täpselt selline, nagu sina seda tajud. Kui sa näiteks tajud, et Uku Suviste on ilus mees, siis on see sinu hinnangul fakt, sama kindel kui näiteks see, et maailm on ümmargune. Kui mina nüüd väidan, et Uku…
Arstid andsid Robertile kolm kuud. Mehe vähk oli liiga kaugele arenenud ja teha polnud enam midagi. „Kolm kuud?” ahastas Robert. „Kolm kuud,” kinnitas konsiilium. „Võib-olla isegi vähem, rohkem kindlasti mitte.” Robert läks koju ja otsis välja oma bucket list’i − nimekirja asjadest, mida ta elus kindlasti kogeda tahtis. Langevarjuhüpe. Seks kahe naisega. Päikeseloojang Ulaanbaataris. Robert…
Täiusliku loo peale mõeldes meenub meile reeglina mõni haarav romaan, mida usume veel aastaid peale lugemist oma elu muutnud olevat. Või äärmisel juhul film, mille nägemise järel polnud miski enam päris endine. Aga heal lool, nagu lapselgi, on tohutu hulk võimalikke nimesid ja vorme. Näiteks Steve Jobs teadis väga hästi, et inimeste jaoks uute vajaduste…